„Ma elasin taimedega, 

panin kõrva vastu maad ja mulle tundus,

et taimed kõnelesid mulle

hea meelega oma kasvusaladustest.“

Margarethe von Wrangell 

See on lugu ühest tüdrukust, kelle emakeel oli saksa keel, kuid kelle kodulinn oli Tallinn ja kodumaa Eesti. Tuntuks sai ta aga hoopis Saksamaal ja tema kuulsus ulatub ka tänapäeva. Kes ta oli ja mida me temast õigupoolest teame – Tallinna koolitüdruk Daisy, kellest sai Saksamaa esimene naisprofessor Margarethe von Wrangell?

Baltisakslaste seas on nii palju maailma ajaloost tuntud mehi, kuid Margarethe von Wrangell on ilmselt ainus naine, keda me selles seltskonnas võime kohata. Paradoksaalsel kombel on teada palju isikuid, kes olid oma kaasajal väga kuulsad, vajalikud ja nõutud, kuid hiljem ei mäletata neist paraku enam midagi.

1876. aastal sündinud Daisy Wrangell, ühe Eestimaa kuulsaima aadlisuguvõsa järeltulija, õppis Tallinnas Elise von der Howeni tütarlastekoolis ja veetis koolivaheaegu vanaisa juures Vodjal, Rannamõisas ja Naissaarel. Ta pääses Saksamaale Tübingeni ülikooli õppima alles 1904 – nii hilja hakati Saksamaal naisi ülikoolidesse lubama ja ka siis oli tarvis ülikooli sisseastumiseks ette näidata Eestimaa Rüütelkonna väljastatud vooruslikkuse tõend! Tähelepanuväärselt oli Margarethe von Wrangelli teadustöö praktilise väärtusega ning Saksa riigi, rahva ja majanduse jaoks hindamatu. See oli eluliselt tähtis miljonitele inimestele esimese maailmasõja järgsel Saksamaal, et leib lauale saada, ning oluline ajaloolises plaanis ka laiemalt. Professoritiitli pälvis Margarethe von Wrangell 1. jaanuaril 1923 – esimese naisena Saksamaa ajaloos. Aga see tähendab, et tegemist on ühtlasi ka esimese Eestimaa pinnalt võrsunud naisprofessoriga.

Daisy eneseteostus on suur lugu, mis on seni olnud otsekui liivale kirjutatud. Nüüd, kui Margarethe von Wrangelli nimetamisest Saksamaa esimeseks korraliseks naisprofessoriks on möödas täpselt sada aastat, on ülim aeg see viga parandada ja Saksamaal ajalooks saanu ka eesti keeles raamatuna avaldada. 1935. aastal ilmunud saksakeelse teose on päevikute, kirjade ja mälestuste põhjal koostanud Daisy abikaasa vürst Vladimir Andronikov. Raamatust on välja antud hulgaliselt kordustrükke. Paraku ei ole teada, kuhu on saanud raamatu aluseks olnud päevikud, kirjad, eluloolised märkmed ja originaalfotod. Meie kultuuri- ja teadusloolastel on siin ees ootamas laiaulatuslik tööpõld.

Daisy elukäik on suur lugu ka isiksuslikus plaanis – murda 20. sajandi algul naisena läbi nii paljudest kopitanud hoiakutest, iganenud arusaamadest, leida oma tee, kartmatult järgida isiklikke tõekspidamisi ja ennast teostada. Kõik algab inimesest endast, tema otsustest.

See on soe ja südamlik lugu vaprast ja vankumatust Daisyst, kellest sai professor Margarethe von Wrangell.

            Teose andis välja kirjastus Bertram. Raamatu tõlkis Pille Toompere, toimetas Tiiu Ilu, kujundas Marju Veermäe. Raamatus olevad fotod on pärit tõlke aluseks olnud teosest.

Pille Toompere

Raamatu tõlkija